Tutvuge suitsetamise mõjuga inimkehale. Suitsetava ja mittesuitsetava inimese organismi võrdlemiseks liigutage lehekülje keskel olevat ringikujulist nuppu vasakule või paremale. Alustamiseks klikkige naise või mehe pilti.
Suitsetaja näonahk näeb välja haiglane, kuna tubakasuitsus sisalduvate mürgiste ainete mõjul katkevad näonaha elastsuse eest hoolitsevad elastaanikiud kergemini. Väsinud nägu mõjub eemaletõukavalt. Ühe tutvumisportaali sajast kõige enam populaarsust kogunud fotost vaid kahel oli kujutatud suitsetaja.
Mittesuitsetaja nägu näeb välja terve, kuna mittesuitsetaja veres ei ole mürkaineid, mis mõjuvad nahale kahjulikult. Suitsetamisest loobumine annab samasuguse efekti nagu kosmeetika kasutamine: tema nahk näeb välja terve ja ligitõmbav.
Suitsetajatel tekib sagedamini nahale vistrikke. Suitsetamine nõrgestab naha pindmist verevarustust, mistõttu tekib kergemini nahapõletikke. Suitsetaja akne on ka raskemini ravitav.
Mittesuitsetaja nahk on sagedamini vistrikuvaba, kuna tema verevarustus on korras. Nii on infektsioonil vähem võimalusi tegutsemiseks ja kui vistrikud siiski tekivad, siis kaovad nad kiiremini ära.
Suitsetaja nahale tekib rohkem kortse. Suitsetamine vähendab nahas kollageeni ja elastiini. Ilma nendeta kaotab nahk oma elastsuse tugevuse. Nahale tekivad kortsud.
Mittesuitsetajal on vähem kortse. Ühe uuringu andmetel on mittesuitsetajal viis korda vähem kortse võrreldes nendega, kes on suitstanud 25 aasta jooksul paki sigarette päevas.
A yellow smile reveals the smoker. The discolouration is caused by tar getting stuck in the cracks of the tooth enamel.
If you don’t smoke you get less tartar which is really uncomfortable to remove. Nichtrauchers are also four times less likely to get oral cancer.
Suitsetaja hingeõhk lehkab ebameeldivalt. Uuringu andmetel on 20 % inimestest jätnud oma lähedase inimese suitsetamise tõttu maha. Suust tulev paha hais mõjub eemaletõukavalt.
Mittesuitsetaja hingeõhk ei haise tuha järele ja köhimisel ei eritu tema suust rohelist röga nagu suitsetajatel. Ajakirja Käry poolt läbiviidud küsitlusele vastanud tuntud isikutest mitmed vastasid, et nad eelistavad suudelda meelsamini mittesuitsetajaid.
Suitsetaja naeratus on tumekollane. Suitsutõrv muudab hambavaaba kollaseks. Sellele lisaks võivad tubakas - ka nuusktubakas - põhjustada ka suuvähki.
Kuna Sina ei suitseta, tekib Sulle vähem hambakivi, mille eemaldamine on ebameeldiv protseduur. Sul on ka neli korda väiksem risk haigestuda suuvähki.
Suitsetajate juuksed langevad sageli välja või muutuvad halliks, kuna suitsetamisel koguneb organismi mürkained, mida leidub isegi suitsetajate juustes.
Mittesuitsetajate juuksed püsivad kauem peas ja need säilitavad ka oma värvi kauem kui suitsetajatel.
Suitsetajad on närvilisemad kui mittesuitsetajad. Suitsetamisega kaasnevad võõrutusnähud tekitavad pidevat närvilisust. Ettekujutus, nagu mõjuks suitsetamine rahustavalt, on täiesti vale.
Mittesuitsetaja ei ole sunnitud kogu aeg kella passima, närviliselt sõrmedega vastu lauda trummeldama pidevalt mõtlema sellele, et millal ometi pääseb suitsule. Mittesuitsetaja võib keskenduda elamisele nüüd ja praegu.
Austatud suitsetaja: meil on väga kahju, aga meie küünespetsialist ütleb, et nikotiinikollane ei ole selle aasta moevärv.
Mittesuitsetaja valib oma küünevärvi ise. Küüned võivad olla naturaalsed või lakitud, aga igal juhul ei ole need nikotiinist koltunud.
Suitsetamine kahjustab kopse ja muudab hingamise vaevaliseks. Suitsetaja ei suuda joosta ega sukelduda sama kaua kui teised. Vanemas eas ootab suitsetajat ees nn. suitsetaja köha ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ning hingamisteede ahenemine, mis jätab sellise tunde, nagu prooviks hingata nina ja suu käega kinni kaetult.
Mittesuitsetaja kopsudes eritub vähem lima ja esineb vähem põletikke. Mittesuitsetaja suudab ronida mitmekorruselise maja trepist üles veel vanemaski eas, samal ajal kui suitsetaja jääb poolele teele hingeldama.
Kopsuvähk on see kole tume mügarik, mida näeme pildil. Kümnest kopsuvähi haigusjuhtumist üheksa on tekkinud suitsetamise tagajärjel. Kopsuvähki haigestumise risk on seda suurem, mida nooremas eas on suitsetamist alustatud. Oma mõju on ka sellel, kui kaua ja kui palju inimene on suitsetanud.
Palju õnne, mittesuitsetaja! Sinu risk haigestuda kopsuvähki on madal.
Pildil nähtav kole auk on maohaav. Tubakas sisalduv nikotiin nõrgestab mao vastupanuvõimet helicobakteri vastu. Helicobakter põhjustab maohaava.
Pildil pole näha mingeid ebameeldivaid üllatusi. Mittesuitsetaja makku ei satu nikotiini ja see säilitab vastupanuvõime näiteks maohaava põhjustava helicobakteri vastu.
Pildil on näha tromb, mis võib põhjustada äkksurma. Suitsetajatel on trombi tekkimise risk kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Mittesuitsetajate veresooned on tavaliselt tervemad.
Suitsetaja veresooned on kehvad ja seetottu ei kogune erektsiooni ajal peenisesse piisavalt verd. Uuringute andmetel suitsetajatel mitte ainult ei esine kaks korda sagedamini erektsioonihäireid, vaid nad on ka sugulises vahekorras poole harvemini.
Mittesuitsetaja veri käib ringi normaalselt. Mittesuitsetamine on kõige odavam erektsiooniravim, kuna impontentsustest poolte põhjuseks on vereringe ja närvisüsteemi häired.
Suitsetajatel on vähem spermatosoide: tubakasuitsus sisalduvad mürgid vähendavad spermatosoidide arvu ja nende liikuvust, samuti võivad nad mõjutada ka spermatosoidide ehitust.
Mittesuitsetajal on rohkem spermatosoide. Tema seemnevedelik on kvaliteetne, kuna tubakas sisalduvad kemikaalid ei ole vähendanud mittesuitsetaja spermatosoidide liikuvust ja hulka.
